Kohanimi Vigala (Fickel) on esmakordselt mainitud 1339. a. Vigala ajalugu ja tänapäev on tihedalt seotud Vigala mõisa omanike von Uexküllidega. Vigala arengus on väga oluline olnud 18. sajand, mil valmis mõis. Vana- Vigala mõis on ehitatud 1775. a. Boris von Uexkülli poolt. Esimene mõis ehitati küll 1772. a., kuid see vajus maalihete tõttu kõrval asuvasse jõkke.
Mõisahoone taga laiub 9 ha suurune kaunis ja liigirikas park koos pärlitiigiga. Parki piirab ühest küljest näljamüür, mis on rajatud 1867. a. Pargi lõpus asub von Uexküllide kodukalmistu. Vana kalmistu kõrval kaunis jõekäärus asuvad Soojakivi. Lisaks mõisa pargile on Vigalas ka hirvepark, kus tiigi- saarel paikneb veskikivitorn kolmeteistkümne veskikiviga.
Vigalast on pärit mitmed maailmanimed: rahvaluulekoguja Mathias Johann Eisen, kunstnik Ants Laikmaa, helilooja Veljo Tormis ja Gerd Kanter.

Täpsema ülevaate saab Vigala valla ajaloost Vigala valla kodulehelt.

 

 

 

Vaatamisväärsused:

 


hirveparkPargi rajamisega alustati 1791. aastal ja tööd vältasid 1795. aastani. Puude istutamine toimus Taanist kutsutud aedniku Hans Lintropi jhatusel. Piki Hirveparki asus madal veekogu,mis kaevati piklikuks tiigiks. Tiigi keskel asuvale saarele (Lisette saar) on püstitatud mõisaproua mälestuseks ausambana 13 veskikivi ülestikku neljakandilisele paekivist alusele. Kujunduslikult on tegemist maastikupargiga.

1965. aastal toodi taas hirved parki, mis piirati 3 meetri kõrguse taraga. Hirvede arv tõusis 25- ni. Nad kahjustasid tugevasti pargi puid ja nii vabastati park uuesti loomadest. Hirvepargis asub Eesti vanim lehisekultuur, mis on rajatud 1832. aastal.

kalmistu18. sajandi II poolest pärineb ka idee rajada mõisa juurde perekonnakalmistu, mida hakatakse rajama 1792. Vanim haud pärineb 1798. aastast. Samal ajal olevat istutatud uus park kabeli ümber. Erinevate autorite arvates olevat park oma põhikuju saavutanud 1832. aastaks, mil olevat rajatud pargi keskosa (Clara park), vana pargi ja kalmistuosa vahele.
vana-vigala mois-oldVana- Vigala mõisa kohal oli varem Sikenkose küla (1389 Sickenkoschka). Fickeli nimelist kihelkonda on esimest korda mainitud 1390 a. Vigala mõisa nimetus esineb esimest korda lepingus 21. detsembrist 1420. a Eraldi mainitakse Vigala mõisa ja lossi 13. mail 1453. a seoses "kogukäe õiguse" annetamisega Conrad Uexküllile Vigala maja ja mõisa kohta. Kuid Uexküllide suguvõsa pärimuse järgi on Uexküllide pealinnused Läänemaal (Vigala, Virtsu ja Velise loss) ehitatud juba 14. sajandi alguses, s.o. umbes 100 aastat enne nende esmamainimist. Uexküllide suguvõsa kuulus vallutusjärgsel ajal Liivimaa vägevaimate hulka. Seni vanim, dokumentides mainitud Vigala ja Velise valdaja on Claus (Nikolaus II) Uexküll, keda peetakse Uexküllide suguvõsa kahe Läänemaa liini (Haus Fickel- Felks) esivanemaks.

1558. a. vallandub Vene- Liivi sõda. 1560. a. saabub Läänemaale hertsog Magnus ning 1560. a. augustis tungivad tema valdustesse venelased, põletades siin maha mitmed külad, s.h. ka Vigala, Velise ja Kasti lossid. Maha põletatud vasall- linnus ehitatakse taas kiiresti üles ning kindlustatakse veel enam. Veelkordselt süüdatakse loss 1581. a. Sõdade, näljahäda ning taudide läbi on maa sedakorda niivõrd laastatud, et lossi taas üles ehitada ei jätku enam jõudu.

1575. a. viiakse Uexküllide Vigala vanema haru viimane esindaja Venemaale. Sõjaliste teenete eest annetab Rootsi kuningas 1579. a. Vigala Otto v. Uexküllile Mõnistest, kes pärandab mõisa suguvõsa protestidele vaatamata Päärdust pärit Otto v. Uexküllile.

1632. a. pärandi jaotamisel jagatakse Vigala mõis kahte ossa: "Suur-Vigala mõisa" saab Johann v. Uexküll Mõnistest, tema vend Jürgenile jääb Vigala teine pool - Väike- ehk Uus-Vigala koos uue mõisaga Sickenkoses. Sellega saab alguse uue suurema keskuse kujunemine endisest mõisasüdamest 10 km põhjapool, praeguse Vana- Vigala kohale. Kahte ossa jaotatuks jääb Vigala 1760. aastani. Kuna Suur- Vigala omanik sureb meessoost pärijateta, toimuvad Vigalas 1744- 1760. a. taas mitmed kohtuprotsessid. Kogukäe- õigusest lähtudes ühendab Berend- Johann V 1760. aastal taas mõlemad Vigala pooled. Tema surma järel 1762. a. moodustatakse majoraatmõis "Vigala loss", mille esimeseks omanikuks on tema poeg Berend- Johann VI, kes ehitab 1775. a. uue suure härrastemaja Uus- ehk Väike-Vigalasse, viies sinna üle ka kogu maavalduse keskuse. Vigala mõis läheb pärast Berend-Johann VI surma tema vennapoja, perekonna vaesunud kõrvalharust pärineva Berend- Johann VII kätte.

Tema poeg Berend- Johann VIII - Boris sureb taas lastetuna ning mõisa pärivad üksteise järel tema onupojad Bernhard (Otto Jacob) ja Otto. Vigala viimaseks majoraadiomanikuks on Otto onupoeg Bernhard, kelle käest mõis riigistatakse 1919. aastal.

1772- 1775 valmis uus kahekordne paekivist härrastemaja, mis püstitati praegusele kohale. Loss on ehitatud põhiliselt klassitsistlikus stiilis üksikute detailidega barokist. Peasissepääsu ees on lai kivipostidele toetuv rõdu, fassaadil komposiitkapiteelidega pilastrid. Soklikorrus on võlvitud, avara keskse vestibüüli võlvlagi toetub kahele massiivsele kivipiilarile.

Hoonet on vahepealsel ajal korduvalt kohendatud. Väiksemaid ümberehitusi tehti 1858. a. 1864. a. muudeti fassaadi ja 1874. a. püstitati härrastemaja tagaküljele puurõdu. 1905. a. pandi hoone põlema ja taastati pärast tulekahju enam- vähem esialgsel kujul 1914. aastaks.

1919. aasta maareform võõrandas Vigala mõisa von Uexküllidelt, kelle valduses see oli olnud seitse sajandit. Alates 1. maist 1920 oli mõisa peahoones pikka aega põllutöökool; peale selle kolimist uutesse hoonetesse 1976. aastal asus hoonesse Vigala Algkool. 1. septembrist 1994 on hoone täielikult Vana- Vigala Põhikooli kasutuses.

vana-vigala mois
bareljeef

Lossi vestibüüli tagaseina sisse on müüritud seni teadaolevalt vanimad kunstiteosed Eestis: marmor- bareljeefid (nende vanuseks hinnatakse 2500 aastat). Tõenäoliselt ehtisid need taiesed, millel on kujutatud viimset hüvastijättu surma läbi lahkunud perekonnaliikmetega, kunagi jõuka Pompeji kodaniku kodu. Vigalasse tõi nad kohalik mõisnik B.J.F. von Uexküll, kes 1827. aastal tegi pikema välismaareisi, mille käigus külastas ka Popeji väljakaevamisi.

Vana-Vigala looduse õpperada annab suurepärase ülevaate mõisast ja seda ümbritsevast pargist ja kutsub vaatama veel säilinud rajatisi, nagu mõisa peahoone, 9,8 ha mõisapark, näljamüür, Uexküllide perekonnakalmistu, Eesti pikimad lehisealleed, Vigala Sassi loitsuplats.

moisa parkInglise stiilis park kujundati aastatel 1795- 1832. Rohkem kui ükski teine suur kunstistiil rõhutas just romantism looduse grandioossust ja mõju inimese üle. Ideaalseks peeti parki, kus ühteaegu oleks näha nii inimkätega loodut kui ka metsikut. Nii paigutuvad tolle aja kõige mõjukamad pargid romantilisse maastikku: mererannale, jõgede ja järvede äärde, küngastele. Mida enam sajandi lõpu poole, seda rohkem süvenes suund kuhjata parkidesse taimmaterjali ja muid kujunduselemente. Üha rohkem hakati rõhku panema taimeliikide paljususele. Hakati rajama dendroparke, mille üks eestvedajaid oli akadeemik Alexander von Middendorf, kes katsetas oma 1850. aastal Kaug- Idast toodud istikutega. Mõisaparkide juurde rajati arvukalt puukoole. Laialdane oli siberi nulu ja lehiste, ebatsuuga levik mõisaparkides. Vana-Vigalas esineb lisaks siberi lehisele veel vene ja euroopa lehis. Siin asuvad ka ainulaadsed looduskaitsealused lehisealleed.

Endise Vana- Vigala mõisa uhkuseks oli teda ümbritsev 9 ha suurune park. Vana- Vigala park oli omal ajal üks liigirohkemaid, siin kasvas üle 100 puu- ja põõsaliigi. Haruldasematest liikidest kasvavad pargis mandzuuria araalia, ajaani kuusk, dalekarlia kask jt. Inglise stiilis park kujundati 1795- 1832, algselt rajati sinna ka perekonna kalmistu. 1798. a. toimus esimene matmine perekonna kalmistule. Kalmistule on maetud Vigala Uexküllid ja nende perekonnaliikmed. 1867 püstitati pargi väravaks kaks graniitobeliski.

Pargi põhjapiiril on paekivist 2 m kõrgune nn. Näljamüür, mille ehitasid Vigala talumehed 1867. a. ikaldussuve järel selle eest, et said mõisast leivavilja. Kivid toodi 20 km kauguselt Koongast.

naljamuur

Uudised

Vana-Vigala Hariduse tn 2; This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.; Tel +372 482 4545; Mob +372 505 2766